Sügava kurbusega mälestan oma head esimest treenerit Alfred Kivisaart (08.01.1953 – 18.01.2021).
Esimese treeneri roll õpilase kujundamisel on suur ja jätab pikaaegse ning mõjusa jälje iga noore mängija edaspidisesse ellu. Olin 10-aastane, käes oli 1980. aasta, kui klassikaaslane Herki mind sulgpallitrenni kutsus. Trennid toimusid siis 7. keskkooli väikeses saalis ja treeneriks oli Alfred Kivisaar. Sellest ajast olengi jäänud sulgpalli juurde.
Treenerina oli Alfred alati mõistlik ja toetav ning temaga võis mistahes teemal alati rahulikult rääkida – ta kuulas sind ära. Pean oluliseks tema kooli ja spordi ühitamise väärtustamist. Ta hindas kõrgelt kooli ja spordi head tasakaalu – väärtustades sportlases püüdu parema hariduse järele kindlustame ka tema tulevikku.
Mäletan tema lauset: kui kõik on korras õppimisega, siis on kõik korras ka treeningutega. Selles lihtsas tõdemuses peituvad väga olulised väärtused, mis aitasid mind oluliselt nii kooliteel kui ka edaspidises elus. Alfred teadis, et ainult tugeva tööga tulevad head tulemused. Ka see on väärtus, mille omandasin paljuski tema käe all õppides.
Suured tänud treener Alfredile kõige eest. Sügav kaastunne omastele.